Tartu kuulutas täna välja uue linnakirjaniku: 2021. aasta linnakirjanik on Juhan Voolaid! Palju õnne! Hurraaa! 🥁🎉🌹
Tähelepanu!!!![]()
Kuna leviv koroonaviirus ei anna veel taganemise märke, annan teile teada, et Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu ruumid on avatud vastuvõtuaegedel esmaspäeviti 12.00 – 15.00
kolmapäeviti 10.00 – 13.00
Raamatukogu on avatud kolmapäeviti 10-13
Arvutiklassinõustaja Sven Veske jääb kuni olukorra normaliseerumiseni kaugtööle. Sveniga saate suhelda teisipäeviti telefonil 5190 2594 või skype teel.
Huviringid jäävad esialgu ootama aega, kui olukord riigis normaliseerub ja viirus hakkab taanduma.
Kuna olukord võib muutuda kiiresti, annan muutustest infot jooksvalt.![]()
Tiina Tamm
Lõuna-Eesti Pimedate Ühing
esimees
lepymty@gmail.com
53801390
Kirjanduslinn soovitab: Peeter Tooming „Tähelepanu, pildistan!“
www.tartu.ee
Kirjanduslinn Tartu jaanuari lugemissoovitus on Peeter Toominga kogumik „Tähelepanu, pildistan!“. Raamatut soovitab lugeda fotograaf ja 2019. aasta noore kultuurikandja nominent Kiur Kaasik.
Palju õnne, Rein Põldme! 💐 ![]()
Täna õhtul “Spordiaasta tähed 2020” auhinnagalal tunnustati Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali aastapreemiaga Rein Põldmet 🤩![]()
paralympic.ee/et/rein-poldme-palvis-spordi-elutoopreemia
Eesti Pimedate Raamatukogu![]()
Pressiteade![]()
03. jaanuar 2021![]()
Punktkiri – valgus pimedale lugejale![]()
![]()
Mullu kevadel oli Tallinna Ülikoolis avatud erivajadustega lastele mõeldud õppevahendeid tutvustanud näitus „Kaasav ELU“, millel välja pandud ülikoolis pea 15 aasta jooksul valmistatud puuteraamatud. Veidi enam kui kuu tagasi lõppes Eesti Ajaloomuuseumi, Vabamu ja Eesti Arhitektuurimuuseumi projekt, mille raames valmistati Tallinna vanalinna tosina ajaloolise hoone ning paiga kombatavad pildid ja kirjeldustõlked. Puuteraamatutes on punktkirjas tekstid ja plastmasslehtedel reljeefsete piltide juures samas kirjas selgitused. Punktkirja kasutajaile valmis Eesti Pimedate Raamatukogus äsja uue aasta kalender. 4. jaanuar on aga punktkirjapäev, kui möödub 212 aastat rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille sünnist.![]()
Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.![]()
Kõige enam kasutavad punktkirja ja loevad selles kirjas raamatuid pimedad lapsed. Koolis selgeks saadud Braille kiri annab kirjaoskuse. Lugemisoskus tekitab huvi maailmas toimuva vastu. Põhikooli lõpetades punktkirjas raamatute lugemine siiski väheneb – asemele tulevad näitlejate esituses salvestatud heliraamatud ja kõnesünteesitarkvaraga arvutiga loetav kirjandus, mis võimaldavad info kiirema saamise.![]()
Eesti peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 950 nimetust punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud põhiliselt punktkirjas lasteraamatuid. Mullu trükiti Braille kirja Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“ ning Hugo Vaheri „Vääna jäljekütid“ kolm raamatut. Kahe raamatuga on esindatud Kairi Look ja Kadri Hinrikus. Lugejateni jõudsid punktkirjas ka Ilmar Tomuski, Eno Raua, Markus Saksatamme, Jaanus Vaiksoo, Kaida Klaosi, Siiri Pärksoni ja Maria Parri kirjutatud lasteraamatud. Vene keeles anti välja Aleksandr Puškini ja Aleksandr Volkovi kaks lasteraamatut.![]()
Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.![]()
![]()
Priit Kasepalu![]()
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht